Vundament on ehitise üks tähtsamatest osadest kuna peab suutma kanda terve ehitise raskust kogu ekspluatatsiooni vältel nii, et ei toimuks märgatavaid vajumisi. Vundamente on mitut erinevat liiki. Vundamendi valik sõltub eelkõige pinnasest ja maja raskusest.

Vundamendi liigid:

  • Lintvundament
  • Plaatvundament
  • Vaivundament
  • Postvundament

Lintvundament koosneb killustik alusest, raudbetoontaldmikust, vundamendi müüritisest ja vajadusel lisavöö valamisest müüritise peale.
Killustikust alus tehakse tavaliselt 16/32 fraktsiooniga, olenevalt pinnasest võib esimeseks kihiks kasutada ka 32/64 fraktsiooniga killustikku. Killustik paigaldatakse õigele kõrgusele ja tihendatakse pinnase tihendajaga. Killustiku pind tuleb teha võimalikult tasane, nii välditakse liigset betoonikulu.
Müüritisena võib kasutada erinevaid kive nagu näiteks kergplokk Fibo 5 või õõnesplokk. Täpne vajadus selgub projekteermistööde käigus, sest siis selgub maja raskus. Fibo kive on erineva survetugevusega, Fibo 3 survetugevus 3 MPa ja Fibo 5 survetugevusega 5 MPa. Fibo plokkidest ehitisi võib tänapäeval levinuimaks nimetada.
Raskemate ehitiste puhul kasutatakse vundamendi müüritiseks õõnesplokki mis täidetakse betooniga. Sellised majad on tavalised kahe ja rohkema korruselised või kasutakse seina- vahelae- ja lae materjaliks raudbetoon paneele.

Plaatvundament koosneb killustikalusest, L profiiliga EPS plaatidest ja raudbetoonist.
Kasutatakse kohtades, kus veetase on kõrge või pinnas ei vasta survetugevusele.
Killustikust aluse valmistamisel kasutatakse üldiselt 16/32 fraktsiooniga killustikku (kui projektis ei ole märgitud teisiti). Enne betooni valamist tuleb paigaldada kõik majja sisenevad kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, elekter, side, gaas, kütte sisendid). Peale seda teostatakse armeering ning valatakse kogu plaat korraga betooni. Üldiselt kasutatakse betooni, mille mark on C25/30 ning keskkonna klass XC2.

Vaivundamenti kasutatakse tavaliselt kohtades, kus aluspinnas ei ole kandev, näit. veekogude läheduses. Oma olemuselt klassifitseeruvad vaiad pinnast välja tõrjuvateks mikrovaiadeks, mida süvistatakse vibreerimise,  rammimise või kruvimise meetodil.
Vaiad paigaldatakse nii sügavale, et nende survetugevus vastab nõuetele. Vaivundamendi rajamisel koostatakse eraldi projekt, kus on näidatud vaiade asetsemine. Väljaulatuvad osad seotakse omavahel armeeringuga ja valatakse monoliitseks. Nii saavutatakse vundamendil piisav kandevõime.

Postvundamenti kasutatakse üldiselt kergehitiste puhul nagu aiamajad, terassid, saunamajad ja väiksemad palkmajad.