Dokumendid

AvalehtDokumendid

SSC OÜ KVALITEEDIRAAMAT: 

Sisukord 

1. JUHTIMISSÜSTEEM 

1.1 Juhtimissüsteemi käsitlusala
1.2 Juhtimissüsteemi mõiste
1.3 Juhtimissüsteemi dokumentatsioon
1.4 Ehitusprotsessi skeem
1.5 Juhtimisdokumentide ohje

2. TEGEVUSPOLIITIKA 

3. JUHTKONNA VASTUTUS 

4. RESSURSID
4.1 Inimressursid
4.2 Infrastruktuur, töökeskkond

5. EHITUSTEENUSE OSUTAMINE
5.1 Kliendinõuete ja keskkonnanõuete selgitamine
5.2 Lepingu menetlemine
5.3 Projekteerimise juhtimine
5.4 Hanked
5.5 Keskkonnajuhtimine
5.6 Töötervishoid ja tööohutus
5.7 Ehitustegevus
5.8 Ehitise üleandmine ja garantiid 

6. MÕÕTMINE, ANALÜÜS, PARENDAMINE 

6.1 Kliendirahulolu
6.2 Koosolekud
6.3 Auditid
6.4 Lõppanalüüs
6.5 Vastavuse ülevaatus 
6.6 Parendamine 

OÜ SSC (edaspidi SSC) on projekteerimis- ja ehitusteenuseid osutav ettevõte, mis moodustati Tartus 2017. aastal ehitusfirma Pro Build OÜ ümberkujundamisel. Töötajaskonna tuumik koosneb kogemustega juhtidest ja spetsialistidest, keda iseloomustavad ettevõtlikkus, pädevus, usaldusväärsus ning efektiivsus ja kes on käitumispõhimõtetelt avatud ning kliendikesksed. Eeltoodule tugineb SSC ehitusprotsessi juhtimine ja tegevuspoliitika elluviimine. 

1. JUHTIMISSÜSTEEM 

1.1 Käsitlusala 

SSC juhtimissüsteemi käsitlusala on ERAMAJADE EHITUSALASTE PROJEKTIDE KAVANDAMINE JA JUHTIMINE. 

1.2 Juhtimissüsteemi mõiste 

SSC juhtimissüsteemis on ühildatud kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine, milles kvaliteedijuhtimine vastab standardi EVS-EN ISO 9001:2015, keskkonnajuhtimine EVS-EN ISO 14001:2015 ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine EVS 18001:2007 spetsifitseeritud nõuetele. Juhtimissüsteem on dokumentide kogum SSC eesmärkide ja tegevuspoliitika põhimõtete ellurakendamiseks, reeglistik ehitusprotsessi ning kaasnevate protseduuride (p.1.4) juhtimiseks ja ohjeks. 

1.3 Juhtimissüsteemi dokumentatsioon
1.3.1 Kvaliteediraamat (KR)
Kvaliteediraamat on SSC juhtimissüsteemi kokkuvõtlik juhenddokument. Kvaliteediraamatu sisu kirjeldab SSC tegevuspoliitikat ja juhtimissüsteemi ülesehitust ning juhatuse kohustumust. Kvaliteediraamatut kasutatakse personali väljaõppeks ning juhtimissüsteemi olemasolu ja nõuetele vastavuse tõendamiseks. Kvaliteediraamat on üldsusele kättesaadav.
Kvaliteediraamatusse muudatuste sisseviimise otsustab juhatus.
1.3.2. Juhtimisraamat (JR)
Juhtimisraamat käsitleb ettevõtte korraldust ja juhtimist, protseduure, millele toetub ehitusprotsess ning mis on koostatud juhindudes kvaliteedijuhtimise, keskkonnajuhtimise, töötervishoiu ja tööohutuse standardite nõuetest. Juhtimisraamat on kasutamiseks juhtidele ja spetsialistidele koostöö korraldamisel, kohustuste ja vastutuse määratlemisel, dokumendiohjel ning analüüsi- ja parendustegevusel.
1.3.3. Ehitusprotsessi raamat (Ehitusprotsessi reeglid) (EPR)
Ehitusprotsessi raamatus sisalduvad juhendid, dokumendivormid või –näidised annavad reeglistiku ehitusprotsessi süsteemseks juhtimiseks ja haldamiseks projekti tasandil. 

1.4 Ehitusprotsessi skeem

 

 

1.5. Juhtimisdokumentide ohje 

SSC esindajaks tegevuse kvaliteedi juhtimise mõistes on juhatuse liige kes vastutab, et juhtimissüsteem on loodud, töökorras hoitud ja töötajad sellekohaselt koolitatud. Esindaja vastutusalasse kuulub ka monitoorimine süsteemi toimivusest ja parendus- või täiendusvajadustest, samuti kliendinõuete parema mõistmise ning tööohutuse- ja keskkonnaalase teadlikkuse edendamine ettevõttes. Juhtimissüsteemi dokumendid on kättesaadavad kõikidele töötajatele Sisevõrgu kaudu. Juhtimissüsteemi dokumentatsiooni haldamise ja ohjamise eest vastutab juhatuse liige. 

2. TEGEVUSPOLIITIKA 

SSC tegevuse juhtmõte on tegelda ehitusäris efektiivselt ja keskkonnasõbralikult, teha seda missioonitundega, arvestades klientide, personali ja üldsuse huvide ning vajadustega. SSC tegevus on süsteemne ja säästlikkusele suunatud, püüdes ennetada vigu ning ebaefektiivseid kulutusi. 

Tegevuspoliitikas sisalduvad: 

a) kvaliteedile ja kliendikesksusele orienteeritud eesmärgid 

  • kliendivajaduste määratlemine,
  • seadusjärgsete ja normatiivsete nõuete järgimine,
  • õige informatsiooni ja ettekujutuse andmine oma tegevusest,
  • vastastikune mõistmine osapoolte vahel,
  • pädevad koostööpartnereid,
  • lepingutest kinnipidamine,
  • tegevuse hindamine klienditagasiside, auditite ja juhtkonnapoolsete   ülevaatustega,
  • parendustegevus hinnangute ja analüüsi alusel;

b) keskkonnahoiu ja tööohutuse eesmärgid 

  • tööõnnetuste, keskkonnarikkumiste ja kvaliteedialaste minetuste vältimine,
  • keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannete pidev ajakohastamine,
  • keskkonnahoiu ja tööohutuse tagamise nõuete arvesse võtmine kavandamisel, materjalide valikul ja ehitustööde teostamisel,
  • materjalide ja tehnoloogiate, mille keskkonnariskidest ei ole piisavalt andmeid, kasutamise vältimine, liigsete keskkonnariskide vältimine,
  • keskkonna saastamise vältimine, jäätmekäitluse tõhustamine ja loodusressursside säästev kasutamine,
  • tegutsemine keskkonna- ja tööohutusalaste õigusaktide ning tegevusalal kehtivate ohutusnõuete kohaselt,
  • ohtude tuvastamine, riskianalüüs ja meetmete rakendamine riskide vähendamiseks. 

    Eesmärkide toimivuse tagavad

  • süsteemne juhtimine sertifitseeritud juhtimissüsteemi alusel,
  • määratletud tööülesanded ja vastutus,
  • selge infovahetus ja koostöö,
  • uute töötajate adapteerimine,
  • personali koolitamine,
  • ressursside olemasolu,
  •  tegevuse auditeerimine ja ülevaatamine,
  • parendus- ja täiendustegevus.

3. JUHTKONNA VASTUTUS

Ettevõtte juhatuse liige on määranud tegevjuhtkonna, kuhu kuuluvad tegevjuht, projetkijuht, peaarhitekt, pearaamtupidaja, jurist ja personalijuht , ning kelle tööülesanded on määratletud lepingute ning ametijuhenditega. Vastavalt oma kuuluvusele kannavad juhtkonna liikmed juhatuse vastutust. 

Kliendile teenuse osutamiseks on SSC struktuuris pakkumiste ja hangetega tegelev äridivisjon ning ehitusdivisjon, kes teostavad erinevaid ehitusalaseid projekte: üldehituslikke ja insenerehituslikke ning arendusprojekte, kasutades peatöövõtu, projekteerimis-ehitustöövõtu või juhtimistöövõtu meetodeid. Divisjoni tööd juhib tegevjuht, kes on ühtlasi SSC tegevuspoliitika ja juhtimissüsteemi rakendamise ja toimivuse eestvedaja oma vastutusalas. Tulemusüksus on projekt. 

Tegevjuht korraldab ka ettevõtte finantsmajanduslikku tegevust, vastutab raamatupidamise, majandusarvestuse ja –info seadustele vastavuse, majandusanalüüsi, aruandluse ja statistika ning õigete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku info ettevalmistamise eest.

Jurist vastutab ärilepingute juriidilise sisu ja haldamise eest, nõustab ja esindab SSC juriidilistes küsimustes. 

Personalijuhi tegevus hõlmab personali planeerimist, valikut ja värbamist, koolitust, personaliarvestuse pidamist, palga- ja ergutussüsteemide haldamist, SSC teabe- ja suhtekorraldust ning sekretariaadi tööd. 

Ettevõtte esindaja kvaliteedijuhtimise mõistes on tegevjuht. Tegevjuht ja töökeskkonna spetsialist korraldavad sellakohast tegevust vastavalt oma ametijuhendile. 

4. RESSURSID 

4.1. Inimressurss 

Töötajate valiku kriteeriumideks on töökogemus ja pädevus, nõutav haridus, vajalik keelteoskus ja isikuomadused. Jätkuva parendamise eelduseks on iga töötaja soov täiendada oma oskusi ja tõsta kvalifikatsiooni. Inimeste kaasamisel hinnatakse nende võimeid, selgitatakse arendus- ja koolitusvajadused, korraldatakse koolitamine ning hinnatakse koolitustulemusi. 

4.2. Infrastruktuur, töökeskkond 

SSC infrastruktuur hõlmab kaasaegset renditud büroopinda, kus on kõigi vajalike töövahenditega varustatud töökohad ning projektikeskselt loodavaid ehitamiseks vajalikke ajutisi ehitisi ehitisplatsidel. Tegevustes rakendatakse nõuetele vastavaid mõõteriistu, vajalikke infoedastuse ja –töötlemise seadmeid ning tarkvara. 

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimiskava protseduuride kohaselt määratletakse töökeskkonna ohud, analüüsitakse riske ja kavandatakse tegevused riskide minimiseerimiseks. 

5. EHITUSTEENUSE OSUTAMINE 

5.1 Kliendinõuete ja keskkonnanõuete selgitamine 

Pakkumise koostamine algab kliendi vajaduste ja soovide kaardistamisega ning toote ja keskkonnaga seonduvate nõuete selgitamisega. Määratletakse võime täita kliendinõudeid kaldumata kõrvale tegevuspoliitika eesmärkidest ja ülesannetest.
Esitatava pakkumisega saab klient korrektse informatsiooni selles sisalduvatest toodetest, teenustest ja vastavusest tema nõuetele. 

5.2 Lepingu menetlemine 

Lepingu menetlemise protseduuri eesmärk on saavutada olukord, kus pooled mõistavad lepingu sisu ühtviisi, mis on häireteta töö ja kliendirahulolu eelduseks. 

5.3 Projekteerimise juhtimine 

Projekteerimis-ehitustöövõtu hanke korral SSC vastutab nii projekti tellija eesmärkidele vastavuse kui ka ehitustöö kvaliteedi eest. Projekteerimise eest vastutav isik korraldab lahenduste vastavuse kliendi- ning üldkehtivatele- ja tootenõuetele ning kliendi heakskiidu saamise. 

5.4 Hanked 

Hanketegevus toimub kehtivate materjali- ja alltöövõtuhanke protseduuride kohaselt. Tarnijad valitakse kvaliteedi-hinna soodsaima suhte ja tarnevõime põhjal, toodete nõuetekohasust tõendatakse. Välditakse probleemseid tarnijaid. 

5.5 Keskkonnajuhtimine 

Keskkonnapoliitika üldeesmärkide saavutamine põhineb projektikesksel keskkonnajuhtimise kavandamisel, kavandatu elluviimisel ning tegevuste kontrollimisel ja parendamisel. Kavandamisel määratletakse keskkonnaaspektid ja nende olulisus, õigusaktid ja nõuded, mis on rakendatavad määratletud keskkonnaaspektide suhtes, püstitatakse eesmärgid ja ülesanded keskkonnakahju vältimiseks ning kontrollimiseks. 

5.6 Töötervishoid ja tööohutus 

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine toimub juhtimiskava alusel, mille olulised märksõnad on riskihindamine, ühistegevus, tööohutusplaan, juhendamine, kontrollimine. 

5.7 Ehitustegevus 

Ehitusprotsessi reeglid juhinduvad kvaliteedijuhtimise üldisest põhimõttest: plaani – tee – kontrolli – parenda. Lisaks kalenderplaanimisele koostatakse ehitusobjekti kvaliteediplaan, mis sisaldab kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuse meetmeid ehitustöö sujumiseks ning lepingujärgse tulemuse saavutamiseks. Ehituse töökoosolekutel ning korralistel audititel kontrollitakse ehitusobjekti kvaliteediplaanist kinnipidamist, vajadusel tehakse parendusotsused. 

5.8 Ehitise üleandmine ja garantiid 

Ehitise kliendile üleandmisel edastatakse kliendile ehitamise täitedokumentatsioon ning ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhend. Vajadusel korraldatakse kliendi personalile käidukoolitus. Garantiiaja tegevused määratletakse kirjalikult garantiikokkuleppes. 

6. MÕÕTMINE, ANALÜÜS, PARENDAMINE 

6.1. Kliendirahulolu 

Klientide rahulolu SSC tegevusega hinnatakse klienditagasiside ankeedi abil, mis esitatakse tellijale pärast tööde üleandmist. Kliendirahulolu on oluline kvaliteedimõõdik, seda jälgitakse pidevalt ja käsitletakse töökoosolekutel. 

6.2. Koosolekud 

Töökoosolekute päevakorraliste probleemide käsitlemisel jälgitakse ühtlasi vastavust juhtimissüsteemi protseduuridele. Vajadusel määratletakse ja rakendatakse korrigeeriv tegevus. 

6.3.Auditid 

Regulaarsete siseaudititega kontrollitakse , kas süsteem on kestvalt sobiv eesmärkide saavutamiseks ja kas tegevus vastab süsteemile.

6.4. Lõppanalüüs 

Projekti lõppanalüüsi käigus hinnatakse, kas püstitatud eesmärgid – sh. kliendirahulolu ja keskkonna- ning tööohutusnõuete täidetus – saavutati. Vajadusel määratletakse parendustoimingud. 

6.5.Vastavuse ülevaatus 

Juhtkonnapoolsel ülevaatusel hinnatakse juhtimissüsteemi toimivust, tegevuspõhimõtete rakendumist igapäevatöös ning eesmärkide saavutatust, kavandatakse partendusmeetmed. Ülevaatus toimub üks kord aastas. 

6.6. Parendamine 

Juhtimises toimib pideva parendamise põhimõte. Mittevastavusi, keskkonna- ja tööohutusalaseid minetusi või kliendireklamatsioone käsitletakse vastavalt kehtestatud korrale. Nende analüüsi alusel rakendatakse parendusmeetmed. 

PÕHIMÕISTED
Auditeerimine
on süstemaatiline ja dokumenteeritud protseduur ettevõtte või selle osa tegevuse vastavushindamiseks juhtimissüsteemi ja/või kehtivate standarditega. 

Juhend on tegevuse läbiviimise või teostuse selgitus. 

Juhtimissüsteem on tegevuspoliitikast ja eesmärkidest lähtuv reeglite ja dokumentide kogum, eesmärgiga kindlustada ettevõtte teenuste ja toodete kvaliteet ning keskkonna- ja ohutusnõuete täidetus. 

Keskkond on ümbrus, milles organisatsioon töötab, kaasa arvatud õhk, vesi, maa, loodusressursid, taimestik, loomastik, inimesed ja nende vastastikused suhted. 

Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. 

Keskkonnamõju on organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune – ebasoodne või soodne – muutus keskkonnas. 

Klient on ettevõte või üksikisik, kellele osutatakse teenuseid.

Kvaliteet on toodete ja teenuste omadus täita klientide ootusi ja vajadusi ning spetsifitseeritud nõudeid. 

Kvaliteediplaan on projekti juhtimis-, teostamis- ja kontrollimismeetodite kavandamine teenuste ja toote kvaliteedi, keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks. 

Kvaliteediraamat on kvaliteediala põhidokument, milles sisaldub ettevõtte tegevuspoliitika ja juhtimissüsteemi lühikirjeldus. 

Mittevastavus on spetsifitseeritud nõuete mittetäidetus.

Oht on põhjus, olukord või tegu, mis võib tekitada kahju vigastuse või põdurusena või nende kombinatsioonina. 

Ohu tuvastamine (identifitseerimine) on protsess, mille käigus tunnistatakse ohu olemasolu ja määratletakse selle tunnused (ohutegurid). 

Plaanimine on teostuse tehniline, tehnoloogiline ja organisatsiooniline ettevalmistamine. 

Protseduur on määratletud (spetsifitseeritud) viis tegevuste või protsessi teostamiseks. 

Põdurus on määratletav (identifitseeritav) ebasoodne füüsiline või vaimne seisund, mis on tekkinud ja/või on muutunud halvemaks töötegevuste ja/või tööga seonduva olukorra tõttu. 

Risk on määratletud ohtliku sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje (tagajärgede) tõsiduse kombinatsioon. 

Riskihindamine on riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. 

Tegevuspoliitika on ettevõtte juhtkonna poolt määratletud üldised tegevuslikud tõekspidamised, sihid ja suunad, et olla klientidele kindel ja arvestatav partner ning konkurentsivõimeline turul. 

Teostus on kavandatu täideviimine ettenähtud ressurssidega ja määratud aja kestel. 

Töökoht – mistahes füüsiline asukoht, kus teostatakse organisatsiooni kontrolli all olevaid tööga seonduvaid tegevusi. 

Töötervishoid ja tööohutus (TTO) on tingimused ja tegurid, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate (sh. ajutiste töötajate ja lepingupartneri personali), külastajate või mistahes teiste isikute tervist ja ohutust töökohal. 

TTO juhtimiskava on juhtimissüsteemi osa, mis hõlbustab vastava tegevusega seotud TTO riskide juhtimist. Kirjeldab kohustusi, protseduure ja ressursse, mis on vajalikud TTO poliitikast tulenevate eesmärkide saavutamiseks. 

Vahejuhtum on tööga seonduv(ad) sündmus(ed), mille korral võib (võivad) ilmneda vigastus või põdurus (hoolimata tõsidusastmest) või hukkumine. 

Õnnetusjuhtum on vahejuhtum, mille tagajärjeks on vigastus, põdurus või hukkumine. 

JUHTIMISSÜSTEEM ON VASTAVUSES ISO 9001/2015, ISO 14001/2015 JA EVS (OHSAS) 18001/2007 STANDARDITEGA

 

TÖÖSISEKORRAEESKIRJAD EHITUSPLATSIL:

1. ÜLDOSA
1.1.  Tellija esindajaks lepingulistes küsimustes on tellija projektijuht.
1.2.  Tellija esindajaks ehitustööde organiseerimise küsimustes on tellija objektijuht, tema eemalviibimisel projektijuht või tema poolt määratud tööjuht.
1.3.  Tellija esindaja võib lepingulistes ja ehitustööde organiseerimise küsimustes olla ühes isikus, nii projekti- kui objektijuht.
1.4.  Töid ehitusplatsil juhib oma töövõtu piires töövõtja, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
1.5.  Ehitusobjekti (edaspidi objekt) töökeel on eesti keel. Töönõupidamistel võib kokkuleppeliselt paralleelselt eesti keelega kasutada ka teisi keeli. Isik, kes kasutab teisi keeli peale eesti keele, peab veenduma, et temast on üheselt ja õigesti aru saadud.
1.6.  Küsimused, mis puudutavad ehitusjärjekorda või ehitustehnoloogiat, lahendab projektijuht.
1.7.  Vajalikud joonised annab tellija volitatud isik, muu objekti puutuva info annab objektijuht.
1.8.  Tööaeg objektil on 8:00 – 17:00. Väljaspool tööaega on objektil viibimine keelatud, kui see pole eelnevalt kokkulepitud objektijuhiga.
1.9.  Ehitusmaterjalid, täitematerjalid, pinnas ning jäätmed ladustatakse eelnevalt kokkulepitud kohtadesse, mille määrab objektijuht.
1.10.  Ehitusplatsil tekkivate probleemide korral on nende esmane lahendaja tellija esindaja.
TÖÖTAJA
1.11.  Töötaja on kohustatud töötama ausalt ja kohusetundlikult, järgides tööde teostamise tehnoloogiat ja vältides praaki.
1.12.  Töötajad on kohustatud kinni pidama Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud töötervishoiu- ja tööohutuse alastest nõuetest.
1.13.  Töötaja on kohustatud rakendama kõikvõimalikud abinõud normaalset töötamist raskendavate või taksitavate põhjuste ning tingimuste (nt tööseisak, avarii) viivitamatuks kõrvaldamiseks. Kui neid põhjusi ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb sellest viivitamatult teada anda oma tööandjale või tellija esindajale objektil.
1.14.  Töötaja on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel täitmast oma töökohustusi.
1.15.  Ventilatsiooni ja sanitaartehnilisi töid teostatavatel töövõtjatel tuleb tagada, et oleks välditud ehitusprahi või -tolmu sattumine paigaldatud ja paigaldamata torudesse.
1.16.  Viimistletud ja kaitsekattega varustatud seadmetelt ja konstruktsioonidelt tohib katted eemaldada peale maalritööde lõpetamist.
1.17.  Prahi, pakendid jms jäätmed koristab töövõtja hiljemalt vahetuse lõppedes ja viib selleks ettenähtud konteinerisse väljaspool ehitist. Viivitamatult tuleb ehituspraht koristada käiguteedelt ja treppidelt. Töö lõppedes koristab töövõtja töökoha uue töövõtja jaoks.
1.18.  Liftide ja tõstukite kasutamisel tuleb nende koormamisel kinni pidada tõsteseadmele maksimaalselt lubatud koormustest. Riketest või muudest ohtlikest nähtustest (tõstuki kaldumine vertikaaltasapinnast, muutustest pinnases tõsteseadmete toetumise kohtades, ankurduste nõrgenemine vms) tuleb ohu avastajal viivitamatult teavitada oma tööandjat ja töövõtja esindajat. Info tõsteseadmete koormamise ja vastutava isiku kohta on tõstuki või lifti küljes nähtaval kohal. Tõsteseadmel peab nähtaval kohal olema ka kasutusjuhend ja töövõtjad peavad kindlustama, et töölised oskaksid tõstukit kasutada ohutult vastavalt kasutusjuhendile.
TÖÖVÕTJA
1.19. Säilitatavate konstruktsioonide rikkumise korral kannab süüdiolev töövõtja taastamistööde kulud ning kompenseerib lisatöödega seoses tekkinud muud kulud.
1.20. Ehitusplatsilt viimasena töölt lahkuv töövõtja töötaja on kohustatud informeerima lahkumisest tellija objektijuhti. Kui objektil on valve, informeerib töövõtja viimasena töölt lahkuv töötaja lahkumisest objekti valvet ning vajadusel annab oma soojakud ja muu vara valve alla, fikseerides selle valve juures olevas vihikus. Seadmete, inventari ja soojakute valve alla võtmine ja valve alt loovutamine toimub vastavalt valvefirma poolt koostatud eeskirjadele.
1.21. Töövõtja kohustused objektil:
1.21.1. Organiseerida tööde läbiviimise temale allutatud tööjõuga sõlmitud töövõtu lepingu ulatuses ja täidab projektijuhi esindajalt saadud korraldusi;
1.21.2. Pidada rangelt kinni oma töölõigule kooskõlastatud ehitustööde tähtajast ja/või graafikust, koostada tööohutusplaan ja kooskõlastada see projektijuhiga;
1.21.3. Võtta vastu saatedokumentide alusel ehitusplatsile saabunud seadmed, töövahendid ja materjalid, kontrollides kvaliteedi vastavust sertifikaadile ja projektis esitatud nõuetele. Materjalid ladustatakse vastavalt antud materjali ladustamisreeglitele, eelnevalt objektijuhiga kokkulepitud tingimustel ja tööde teostamise projektiga määratud kohtadesse (üldjuhul mitte rohkem, kui nädala vajadus). Vajadusel tuleb ladustatud materjalid või seadmed ümberladustada vastavalt objektijuhi korraldusele ühe tööpäeva jooksul;
1.21.4. Olema varustatud mobiilse sidevahendiga, mille kaudu ta on kättesaadav tellija esindajale.
1.22. Iga töövõtja vastutab tema riisikol olevate tööriistade, ehitusmaterjalide, konstruktsioonide jms säilimise ja otstarbekohase kasutamise eest.
1.23. Elektriinstallatsioonitöid teostaval töövõtjal on kohustus kaitsta paigaldatud elektritoose ning väljaulatuvaid juhtmeotsi viimistlustöödega kaasneva määrdumise eest.
1.24. Paigaldatud radiaatorite kasutamisel ruumide kütmiseks enne maalritööde lõppu tuleb radiaatorite katetesse teha avad õhu liikumise võimaldamiseks.
1.25. Objektil tekkivate töökorralduslike või kvaliteedi alaste probleemide puhul on nende esmane lahendaja konkreetse töövõtu töövõtja esindaja ja tellija vastava töölõigu eest vastutav töövõtujuht. Probleemi mittelahendamisel toimitakse lepingus määratud viisil.
1.26. Tolmavaid jäätmeid ja materjale võib korrustelt alla lasta ainult läbi vastavate torude. Tolmava koorma transportimine on lubatud ainult kaetuna. Tolmu levimise tõkestamiseks tuleb vajadusel kasutada ehitustööde ajal vastavat kaitseseina.
1.27. Töövõtja on kohustatud kõiki oma töötajaid, kes töötavad ehitusplatsil või on sellega olulisel määral seotud muul viisil, teavitama OÜ SSC keskkonna ning töötervishoiu ja tööohutuspoliitikast:
1.27.1. OÜ SSC keskkonnapoliitika on keskkonnaalase tegevuse tulemlikkuse parandamisega kanda hoolt, et säästa oma tegevuses keskkonda;
1.27.2. OÜ SSC tööohutuse ja töötervishoiu poliitika on töötajaid ohustavate ohutegurite kahjuliku mõju vähendamine, tagades seeläbi töötajate töövõime säilimise ning parema ja ohutuma töökeskkonna.

2. EHITUSPLATSI OLME, PUHTUS JA KORD
2.1.  Nõuded ehitusplatsi territooriumile paigaldatavatele soojakutele ja tööriista konteineritele:
2.1.1.  Asukoht tuleb kooskõlastada objektijuhiga;
2.1.2.  Soojakud peavad olema tähistatud informatsiooniga töövõtja kohta ja varustatud 
nõuetekohaste treppide ning piiretega;
2.1.3.  Ehitusplatsile ei või paigaldada soojakuid ja tööriista konteinereid, mis on määrdunud, roostes või ilmsete värvikahjustustega.
2.1.4.  Soojakute elektrivõrku ühendamise eeltingimuseks on tulekustuti ja elektrikaitse 
seadmete olemasolu soojakus.
2.2.  Ehitusplatsi territooriumile paigaldatud üldkasutatavas WC-s tuleb järgida puhtust ja korda.
2.3.  Talvetingimused:
2.3.1.  Teostama libeduse tõrjet käiguteedel;
2.3.2.  Käiguteedelt ning treppidelt tuleb jää ja lumi eemaldada koheselt;
2.3.3.  Soojakute kütmiseks tuleb kasutada ainult selleks otstarbeks ette nähtud standardseid küttekehi. Riiete kuivatamine elektriradiaatoritel on keelatud.

3. OBJEKTIL ON KEELATUD
3.1. Viibida kohtades, mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannete täitmisega.
3.2.  Suitsetamine tuleohtlikes kohtades või selleks mitte ettenähtud kohas. Vajadusel määrab ja tähistab tellija suitsetamiseks eraldi koha.
3.3. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja ebakaines olekus (sealhulgas joobe jääknähtudega) objektil viibimine. Käesoleva punkti rikkumine, kui see on fikseeritud, toob vastavale töövõtjale kaasa rahatrahvi 300 (kolmsada) eurot iga fikseeritud juhtumi eest, mis arvestatakse maha lõplikust lepingu summast.
3.4.  Autode sissesõit ja parkimine ehitusobjektile (hoonesse ja ehitise või aiaga piiratud territooriumile) ilma tellija esindaja loata, kui ehitusplatsi territooriumi kasutuse plaanil ei ole näidatud parkimisala. Objekti valvel või tellija esindajal on õigus kontrollida objektilt väljuvate autode koormaid ja saatedokumente.
3.5.  Tankida mootorsõidukit.
3.6.  Kasutada lahtist tuld, põletada kulu, jäätmeid või prahti.
3.7.  Tõkestada evakuatsiooniteid esemetega.
3.8.  Jätta töötavat tehnoloogilist või muud seadet ja mehhanismi järelevalveta.
3.9.  Kasutada defektiga elektriseadet, -kaablit ja juhet.
3.10. Põhjuseta viibida võõrastel isikutel.
3.11. Viibida objekti territooriumil väljaspool tööaega, kui selleks puudub tellija esindaja luba.
3.12. Sisenemised territooriumile ja ehitatavasse hoonesse ning väljumised hoonest mujalt, kui on ettenähtud tööde teostamise projektiga või kindlaks määratud kohtadest, mis on kaitstud varikatusega.
3.13. Maalritöövahendite pesuvee valamine kanalisatsiooni torustikku.
3.14. Mittestandardsete ja maanduskontaktideta pikendusjuhtmete kasutamine.
3.15. Loomulike vajaduste rahuldamine väljaspool objekti käimlat.
3.16. Vigaste või katkiste tööriistade ja masinate kasutamine.
3.17. Ehitusobjekti piirava aia ümbertõstmine ja avamine objektijuhi loata ning aia lõhkumine.
3.18. Tõkestada juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele.

4. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
4.1. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
4.1.1. Viivitamatult teatama häirekeskusele või lähimale tuletõrje- ja päästekomandole, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoni numbri ning järgima päästeteenistuse edasisi juhiseid;
4.1.2. Hoiatama ohtu sattunud inimesi;
4.1.3. Võimaluse korral asuma tuld kustutama;
4.1.4. Tõkestama tule levikut (sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni).
4.2.0. Tulekustutus- ja päästemeeskonna saabumisel tuleb selle juhile teatada:
4.2.1. Tulekahju tekkekoht ja ulatus;
4.2.2. Võimalik oht inimestele;
4.2.3. Muud tulekahjuga kaasneda võivad ohud (plahvatused, mürkkemikaalid jm).

5. KOHUSTUSED
5.1. Käesolevas eeskirjas sätestatud tingimused on kohustuslikuks järgimiseks kõigile objektil töötavatele, sealhulgas lepingulisel alusel töötavatele töövõtjate töötajatele.
5.2. Iga käesoleval objektil lepingulisel alusel töötab töövõtja on kohustatud oma töötajaid teavitama käesoleva eeskirja tingimustest ning vastutab täiel määral oma töötajate eeskirjadele (mitte)vastava tegevuse eest.
5.3. Punkt 3 punktides 1-18 rikkumisel, määratakse rikkujale trahv alates 300 (kolmesajast) eurost iga fikseeritud juhtumi eest, mis arvestatakse maha lõplikust lepingu summast.
5.4. Tellija esindajal on õigus nõuda käesolevaid töösisekorraeeskirju rikkunud töötaja või töövõtja eemaldamist ehitusplatsilt.

iHouse.ee by SSC OÜ